Miks minu koer ei õpi
Oma praktika jooksul olen kohanud koeraomanike, kes kurdavad, et on käinud või käib koertekoolis usinasti, kuulab ja püüab koolitada koera just nii nagu juhendaja soovitab aga tulemust ikkagi ei tule.
Siinkohal jagan mõned tähelepanekud.
Koer on elusorganism, mis reageerib igasugusele mõjutusele (positiivne välismõjutaja, negatiivne välismõjutaja).
Seega iga koerajuhi tegevusele vastab koer oma käitumisega, antud vastus võib olla lühiajaline, tugevalt mõjutatud või pikaajaline.
Koer võib õppida hirmu baasil, vabatahtlikult ja positiivse emotsiooni baasil.
Ma ei hakka lahkama teemat õppimine läbi "korrigeerimise - läbi hirmu ja valu", kuna selline meetod on mulle täielikult vastuvõetamatu.
Räägime positiivsest meetodist, kus õpetus (refleksi kinnitus) toimub läbi mängu ja hea emotsiooni.
Näiteks: õpetame koerale lamama mineku. Kõik on ilus kuni hetkeni, kus tekib küsimus, et kas koer kunagi ka ilma koerajuhi käe suunamiseta lamama läheb. Vastus kindlasti ei ole aeg. Kui koerale tutvustatakse uut tegevust algusest peale aste astmelt, säilitades koeral huvi antud tegevuse vastu (premeerides õigeaegselt), võib koer, eriti veel kutsikas õppida uue tegevuse selgeks üsna lühikese ajaga. Muidugi tuleb arvestada koera vanust, õppimise oskust (kogemust) ja uue tegevuse raskust.
Sama lugu on näiteks rihmas liikumise õpetus. Kui kasutada antud probleemi lahenduse korral meetodit, et iga kord kui rihm läheb pingule, jään seisma ja ootan kui koer ise tagasi pöördub, muudab asendit. Vastuseks saada koera poolt järgmise lahenduse: 1. koer istub 2. koer seisab taga varavaste peale püsti (nagu Matti Nügänen enne hyppele tõusmist).
Kumbki valikust ei rahulda meid, sest uuesti liikuma hakates jätkub sikutamine. Kas vastus on aeg? Vist ikka ei ole, sest Sa võid sellist meetodit kasutada järgmine 3 aastat aga soovitut tulemust ei ole (koer kõnnib rihmas sinu kõrval ja rihm ei ole pingul).
Sellistes olukordades tuleb teha väike analüüs. Leida vastused küsimustele:
1. Miks koer ei reageeri minu seisakule
2. Kas koer saab aru mida ma taotlen oma käitumisega
3. Mis infot mina oma käitumisega koerale tegelikult annan
4. Kas on kõrvalsegajaid, mis ei lase koeral konsentreeruda (liiga raske õppmise kekskond)
5. Koerajuhi vähene info antud meetodi kohta (treener ütles, et nii tuleb teha)
6. Antud meetod ei sobi konkreetsele koerale (koera iseloom on liiga tugev/nõrk)
Kuldreegel koera koolitusel, kui koer 3-4 korra peale ei näita välja mitte mingit muutust koerajuhi poolt soovitud tulemuse suunas, siis see tegevus ei tööta! Ei ole mõtet jätkata samat tegevust, uskudes et kunagi tulemus saavutatakse.
Lõpetuseks, ole julge ja aktiivne. Jõudes järeldusele, et sinu tegevus ei tööta, võta ühendust oma koolitajaga küsi nõu ja alternatiive, küsi nõu teiste koolitajate käest, loe kirjandust ja leia endale sobivaid näiteid, mida uut proovida.
Uued soovitused, enne kui hakkad seda rakendama, küsi soovitaja käest selgitust, miks ta just nii soovitab ja kaalu kas sulle see põhjus sobib.
Koer on elusorganism, mis reageerib igasugusele mõjutusele (positiivne välismõjutaja, negatiivne välismõjutaja).
Seega iga koerajuhi tegevusele vastab koer oma käitumisega, antud vastus võib olla lühiajaline, tugevalt mõjutatud või pikaajaline.
Koer võib õppida hirmu baasil, vabatahtlikult ja positiivse emotsiooni baasil.
Ma ei hakka lahkama teemat õppimine läbi "korrigeerimise - läbi hirmu ja valu", kuna selline meetod on mulle täielikult vastuvõetamatu.
Räägime positiivsest meetodist, kus õpetus (refleksi kinnitus) toimub läbi mängu ja hea emotsiooni.
Näiteks: õpetame koerale lamama mineku. Kõik on ilus kuni hetkeni, kus tekib küsimus, et kas koer kunagi ka ilma koerajuhi käe suunamiseta lamama läheb. Vastus kindlasti ei ole aeg. Kui koerale tutvustatakse uut tegevust algusest peale aste astmelt, säilitades koeral huvi antud tegevuse vastu (premeerides õigeaegselt), võib koer, eriti veel kutsikas õppida uue tegevuse selgeks üsna lühikese ajaga. Muidugi tuleb arvestada koera vanust, õppimise oskust (kogemust) ja uue tegevuse raskust.
Sama lugu on näiteks rihmas liikumise õpetus. Kui kasutada antud probleemi lahenduse korral meetodit, et iga kord kui rihm läheb pingule, jään seisma ja ootan kui koer ise tagasi pöördub, muudab asendit. Vastuseks saada koera poolt järgmise lahenduse: 1. koer istub 2. koer seisab taga varavaste peale püsti (nagu Matti Nügänen enne hyppele tõusmist).
Kumbki valikust ei rahulda meid, sest uuesti liikuma hakates jätkub sikutamine. Kas vastus on aeg? Vist ikka ei ole, sest Sa võid sellist meetodit kasutada järgmine 3 aastat aga soovitut tulemust ei ole (koer kõnnib rihmas sinu kõrval ja rihm ei ole pingul).
Sellistes olukordades tuleb teha väike analüüs. Leida vastused küsimustele:
1. Miks koer ei reageeri minu seisakule
2. Kas koer saab aru mida ma taotlen oma käitumisega
3. Mis infot mina oma käitumisega koerale tegelikult annan
4. Kas on kõrvalsegajaid, mis ei lase koeral konsentreeruda (liiga raske õppmise kekskond)
5. Koerajuhi vähene info antud meetodi kohta (treener ütles, et nii tuleb teha)
6. Antud meetod ei sobi konkreetsele koerale (koera iseloom on liiga tugev/nõrk)
Kuldreegel koera koolitusel, kui koer 3-4 korra peale ei näita välja mitte mingit muutust koerajuhi poolt soovitud tulemuse suunas, siis see tegevus ei tööta! Ei ole mõtet jätkata samat tegevust, uskudes et kunagi tulemus saavutatakse.
Lõpetuseks, ole julge ja aktiivne. Jõudes järeldusele, et sinu tegevus ei tööta, võta ühendust oma koolitajaga küsi nõu ja alternatiive, küsi nõu teiste koolitajate käest, loe kirjandust ja leia endale sobivaid näiteid, mida uut proovida.
Uued soovitused, enne kui hakkad seda rakendama, küsi soovitaja käest selgitust, miks ta just nii soovitab ja kaalu kas sulle see põhjus sobib.
Vastused puuduvad