Kui palju vajab koer liikumist?

Kevade saabudes ilmuvad tänavale sportlikud koeraomanikud, kes pööramata tähelepanu oma koera tervislikule ja füüsilisele seisundile, otsustavad ise hakata üleöö sportlaseks ja võtavad kaasa ka koera. Üsna kurb ja valus on vaadata neid koeri, kes talve jooksul on tugeva rasvapolstri peale saanud ja siis ühtäkki ratta kõrvale täie tambiga jooksma aetakse. Sama teema on talvel, kui suusarajad valmivad ja siis pereisa otsustab ka koera suusatama kaasa võtta. Suuskadel liigume me üsna kiiresti ja koerale, kes ei tee regulaarselt koormustrenni, on see üsna suur koormus südamele ja  ülekaalulistel koertel ka liigestele.

Siinkohal ei erine koer eriti inimesest. Olenemata, et tegemist on loomaga, käib ka koerale üle jõu äkiline ja suur füüsiline koormus.

Füüsiline koormus on koerale vajalik, aga seda pidevalt ja mõõdukas koguses. Vaid koerad, kes treenivad pidevalt, on võimelised tegema kestvussporti ( suuskade või ratta kõrval jooksmine).

Kutsikale (al. 2 kuust kuni 2 a) üldiselt koormust ei anta, kuna kutsikal on liigesed veel pehmed, siis sõltuvalt koeratõust, võib olla kehamass liigestele üsna suureks koormaks. Kutsikas peab liikuma vaid vabal tahtel ja nii palju kui ta ise jaksab (arvestada võiks 1 kuu=5 min). Kutsikale on olulisem mäng ja maailmaga tutvumine, kui pikad jalutuskäigud. Samas eaka koera liikumine peab olema pigem jalutamine.

Kuigi aastane koer võib olla füüsiliselt juba tugev, tuleb siiski füüsilist koormust just liigeste pärast hästi kontrollida. Siin pean silmas sundkoormust (jalgratta kõrval jooksmine, matkamine jne, kus koer ei saa ise otsustada, millal ta puhkab ja mis tempos liigub). Samuti põletab koer liikumise ajal palju vedeliku, seega tuleb koerale pakkuda juua.

Noor koer võib vabalt liikuda ja mängida üsna palju, peab vaid pakkuma vedelikku ja puhkepausi siis kui ta seda tahab. Kui koer hakkab jõudma täisikka (al. 2 eluaastast) võib hakata andma ka koerale füüsilist koormust. Füüsiline koormus on: jooksmine koeraga (koer liigub traavis), koera ujutamine, koeraga liivas liikumine, mäkke jooksmine (eriti hea on liivamägi), ratta kõrval jooksmine (traavis), suuskade kõrval jooksmine (traavis).

Kõiki eelpool nimetatud tegevusi tuleb alustada lühikestes etappides ja järkjärgult võib koormust suurendada. Sealjuures tuleb arvestada koera kehakaaluga (kui koer on ülekaaluline on koormus algul väiksem ), ilmaga (kui on päike ja soe lisab see raskust juurde). Kui õues on üle 24 kraadi sooja ei ole soovitav koeraga füüsilist treeningut teha.

Mis füüsiline treening annab:        
Tugevdab südamelihaskonda        
Hoiab ja parandab füüsilist seisundit       
Suurendab vastupidavust ja võhma        
Stimuleerib vereringet      
Väsitab koera

Pane tähele:

Koer ei väsi (vaimselt) kui koer jookseb galopi, galopi ajal töötavad neerupealised, mis omakorda toodavad stressihormooni adrenaliini. Mida rohkem koer galopeerib, seda suuremaks muutub koera adrenaliini kogus organismis. Koer küll väsib füüsiliselt aga vaim on väga erk - ehk koer muutub närviliseks ja rahutuks.  Mida omanik tõlgendab sellisena, et koer ei väsi mitte kunagi. Tegelikult on koeral liiga suur stressihormooni tase ja koer on rahutu. Selleks, et koera väsitada tuleb meeles pidada, et koer peab tegema tööd mõttega: on jahil, õpib sõnakuulelikkust, täidab käsklusi või liigub traavis. Traavis liikumisel põletab koer süsivesikuid ja rasva ning organism ei kompenseeri ega toeta energia põletamist adrenaliini tootmisega.Miks koera keha adrenaliini toodab galopeerimise ajal, peitub nende esivanemates huntides.

Sellest täpsemalt juba minu kutsikakooli tundides.